Meeste tantsupidu 2

                                                                                       

2006. aastal said Eesti mehed esimest korda Rakveres kokku, et arutleda oma rolli üle elus – mis on tehtud ja kuhu ollakse teel. Seda kõike tehti väärikalt ja pingevabalt muusika saatel tantsides ning lõpuks jõuti järeldusele, et peamine on jääda iseendaks.

2010. aasta 13. juuni tähistas kalendris päeva, mil umbes 3000, sealhulgas 16 Tarbatu meest taaskord kokku said, et neli algelementi Õhk, Vesi, Tuli ja Maa ühtseks tervikuks ühendada. Õhu ja tule, mis oma ettearvamatuse ja jõuga iseloomustavad pigem mehelikkust, ning maa ja vee, mis vaikselt, kuid elegantselt naiselikke väärtusi kannavad, kokkuviimine sümboliseeris naise ja mehe ühtsust ning harmooniat teineteise vahel. Üks element võib domineerida, kuid kunagi ei alista teisi, sest raevukus, millega tuli hävitab kõik elusa, ei ole jõult ligilähedanegi veele, millest elu pärineb.

Sellele kõigele mõeldes tantsisid ka Tarbatu 16 meest esimestest proovidest viimase taktini lõpp-kontsertil. Selle vahele jäi ka meeleolukas bussisõit Rakverre ja linna ööelu kõigi aspektidega tutvumine. Sealjuures ei saa mainimata jätta, et tutvujate jalg ei olnud põrmugi raskem nende omast, kes vabad õhtud raamatute ja entomoloogiaga sisustasid. Ning neile, kes arvasid, et normaalne mees vaatab kodus jalgpalli, saab öelda vaid seda, et Eesti mees tantsis Rakveres ja jagas tulemusi teistega muruväljakul.

Tähtsusetu ei olnud matk ürgveise Tarvase juurde, kus Maaemalt väära eest vabandust ning andestuse korral edaspidiseks jõudu ja tervist paluti. Eesti meeste suust Maaema kõrvu, sest lõpp-kontserdil oli päikest rohkem, kui soovida oleks osanud ja ka jõud tundus naasvat, sest mehed ei astunud enam lihtsalt muusikasse, vaid tantsisid südamest.

See ei jäänud nägemata ka naistel, kes oma meeste oskusi ja liikumise ilu tribüünidele üheskoos vaatama olid kogunenud. Energiast, mida üks tantsiv Eesti mees pakub, sündis idee midagi vastu kinkida ja korraldada esimene Naiste Tantsupidu Jõgeval.

Tähelepanuta ei saa jätta neid naisi, eriti meie kalleid juhendajaid Maarja Pärna ja Teele Paltsarit, kes mehe hajuvat tähelepanu eesmärgi poole suunasid, sest ilma nende juhendamiseta oleks tantsiv mees platsil olnud sama hea kui pintslita lõuendile tilkunud värv.