Austraalia - Uus-Meremaa

img_0022 img_0023 img_0024 img_0031 img_0035 img_0036 img_0040 img_0041 img_0042 img_0043 img_0044 img_0045 img_0046 img_0047 img_0048 img_0049


Viimase aja üks kaugemaid reise sai tehtud 2008. aasta veebruaris, mil Tarbatu käis Austraalias ja Uus-Meremaal. Reisiseltskonnaks oli kuus paari tantsijad, juhendajad ning pillimeesteks ansambel Lindpriid. Reis algas 12. veebruaril ning lõppes 02. märtsil.

Kohale läksime lennates ja vahemaandumise tegime Dubais ning selliste pikkade reiside korral on tavaline, et kui öösel tuleb mitu tundi oodata lennujaamas oodata, siis tehakse väike uinak seal samas põrandal.

Austraalias olime peamiselt Sydneys ning eks selliseid tuntumaid kohti nagu Sydney Ooperimaja said isegi öösel käidud  vaatamas.

Nii kaugel käies tuleb ikka minna ka linnast välja ja nautida ka kohalikku loodust. Seal kandis on pilt hoopis teine kui meil, kuna mäed ja orud on tunduvalt suuremad kui meie Suur Munamägi ja Kavilda ürgorg.

Ilmad olid ilusad ning seetõttu sai palju aega rannas veedetud - ega nii suure vee äärde ei satu ju igapäev. Aga kuna reis oli ikkagi peamiselt esinemiste pärast tehtud, siis selleks, et tantsud ei ununeks, tuli neid ka aegaajalt läbitantsida. Selleks ei pidanud me vajalikuks rannast lahkuda ning sai tantse harjutatud seal samas rannas ujumisriietuses.

Reisi käigus külastasime Sydney Eesti Maja, kus tähistati Eesti Vabariigi 90. aastapäeva. Pärast aktust esinesime koos Lindpriidega. Kui olime Sydneys piisavalt ringi vaadanud, leidsime aega ka läbi astuda selle lähedal asuvast Eesti külast, mille olid sinna kunagi ehitanud eestlased, kes tegelesid kanakasvatusega. Nüüdseks on sellest kujunenud vanematele inimestele mõnus elamiskoht.

Kui juba nii kaugele sõita, siis ei peetud paljuks külastada ka kohti, mis on tuntud ja nähtud ka teleseriaalides - Kodus ja võõrsil on meil näidatud TVs juba üle 10 aasta.

Viimastel päevadel Austraalias sai pandud suurt rõhku ka lihtsalt sporditegemisele, eks vahel sai mängitud ka mõisa peale.

Reisi ajal sai külastatud mitmeid väliseestlasi, nende hulgas oli ka üks eestlasest veinitootja Hunter Vallys, kelle toodangutki sai maitstud. Seetõttu olid meie õhtudki meeldivad - hea veini ja muusikaga, kuna Lindprii mehed ei pannud ju kunagi pille käest, vaid mängisid kogu aeg.

23. veebruaril sõideti Austraaliast edasi Uus-Meremaale. Meie võõrustajad Tiina ja Madis saatsid meid ka lennujaama.

Uus-Meremaal oli võimalus kohtuda maooridega ning näha ka nende vanu traditsioone ja elamisi. Juhtusime sinna ka õigel ajal, kuna sel ajal oli maoorilaste laulukontsert, mida saime kuulata. Uus-Meremaad ümbritseb Vaikne ookean ning kuna sellises kohas ei saa just igapäev ujumas käia, siis sai seegi võimalus ära kasutatud.

Tagasitulles sai tehtud vahemaandumine Singapuris, kus sai korraks ennast ka lõdvaks lastud, et puhata väsinud jalgu.